Siquis habes nostri similes in imagine vultus,
deme meis hederas, Bacchica serta, comis.
Ista decent laetos felicia signa poetas:
temporibus non est apta corona meis.
5 Hoc tibi dissimula, senti tamen, optime, dici,
in digito qui me fersque refersque tuo,
effigiemque meam fulvo complexus in auro
cara relegati, quae potes, ora vides.
Quae quotiens spectas, subeat tibi dicere forsan
10 ‘quam procul a nobis Naso sodalis abest!’
Grata tua est pietas, sed carmina maior imago
sunt mea, quae mando qualiacumque legas,
carmina mutatas hominum dicentia formas,
infelix domini quod fuga rupit opus.
15 Haec ego discedens, sicut bene multa meorum,
ipse mea posui maestus in igne manu.
Vtque cremasse suum fertur sub stipite natum
Thestias et melior matre fuisse soror,
sic ego non meritos mecum peritura libellos
20 imposui rapidis viscera nostra rogis:
vel quod eram Musas, ut crimina nostra, perosus,
vel quod adhuc crescens et rude carmen erat.
Quae quoniam non sunt penitus sublata, sed extant
(pluribus exemplis scripta fuisse reor),
25 nunc precor ut vivant et non ignava legentum[1]
otia delectent admoneantque mei.
Nec tamen illa legi poterunt patienter ab ullo,
nesciet his summam siquis abesse manum.
Ablatum mediis opus est incudibus illud,
30 defuit et coeptis ultima lima meis.
Et veniam pro laude peto, laudatus abunde,
non fastiditus si tibi, lector, ero.
Hos quoque sex versus, in prima[2] fronte libelli
si praeponendos esse putabis, habe:
35 ‘Orba parente suo quicumque volumina tangis,
his saltem vestra detur in Vrbe locus.
Quoque magis faveas, non haec sunt edita ab ipso,
sed quasi de domini funere rapta sui.
Quicquid in his igitur vitii rude carmen habebit,
40 emendaturus, si licuisset, erat[3].’
[1] legentum=legentem
[2] prima=primi
[3] erat=eram
(关于《变形记》)[1]
你们中若有谁存着我的肖像,请挪去
头上的常青藤,酒神巴克斯的饰物[2],
那种喜庆的标志只适合幸运的诗人,
我若此时戴花冠,就失了分寸。
5 朋友[3],你知道我指谁,尽管你会伪装:
你来去总是把我戴在手指上,
闪亮的黄金镂刻这位放逐者的面容,
时时端详,仿佛与挚友又相逢。
每次你看我,或许都会忍不住感叹:
“亲爱的纳索离我们实在太远!”
谢谢你的友情,但诗歌是更好的画像,
请你读吧,就按照现在的模样[4],
它们的主题是人类的变形:不幸的作品,
因为主人流亡而中断了歌吟。
15 凄惶逃离时,连同许多诗篇,我亲手
将它们付之一炬,化为乌有。
就像传说的阿尔泰娅,用木柴烧死
儿子,残忍的母亲,却无愧于兄弟[5],
我也将无辜的诗卷,我的骨肉,投入
20 熊熊的火焰,与我一起死去:
或者是因为憎恨给我招灾的缪斯,
或者因为它们仍浅薄幼稚。
既然它们并没有毁掉,竟然能幸存,
(我猜或许有人誊写了多份,)
25 我宁愿它们活下去,愉悦闲暇的读者,
既不虚度光阴,也不忘记我。
可是,任何人都会失去阅读的耐心,
如果不知道这诗卷并未完成。
作品还在砧板上,就被突然抢夺,
30 我的书自然还缺最后的打磨。
读者啊,我寻求宽恕,而非赞美,只要
你不厌恶,我便觉十分荣耀。
还请在书的开始添上这里的六行诗,
如果你认为做序言恰好合适:
35 “无论你是谁,都请设法在你的城市
为这些丧父的书卷觅一处栖身地。
请多多体谅,它们并非主人编定,
几乎是从葬礼火堆死里逃生。
所以,这篇诗稿不管有什么差错,
当时若可能,作者定不会放过。”
[1] 在这首诗里,奥维德嘱咐朋友善待侥幸“复生”的《变形记》,并请他添上六行序诗,说明作品只是草稿,没有经过自己的修订。Davisson(1984)指出,和《哀歌集》第一部第一首一样,奥维德仍把自己和诗集的关系比作父子关系。不过,奥维德刻意强调《变形记》未经修改,更像是一种修辞策略,也是一位诗人对摧毁他正常创作生涯的皇权提出的隐晦抗议。
[2] hederae是一种偏黑的常春藤,酒神巴克斯的圣物。古罗马注者Servius说,因为诗人灵感来临时的状态与追随巴克斯的狂女相似,所以给诗人戴常春藤冠。
[3] 可能指布鲁图斯(Brutus),奥维德的好友,参考《黑海书简》第一部第一首。
[4] “按照现在的模样”,因为奥维德还没有机会修改《变形记》,它就已经流传开来。
[5] 阿尔泰娅(Althaea)的原文是Thestias(泰斯提俄斯的女儿),她是墨勒阿革洛斯(Meleager)的母亲。墨勒阿革洛斯出生时,命运女神预言,只有家里的某条木板被烧,他才会死。后来,他杀死了自己的两位舅舅,阿尔泰娅为了替哥哥报仇,找出那条木板,放在火上烧,墨勒阿革洛斯便死了。所以她是“残忍的母亲,却无愧于兄弟”。事见《变形记》(Metamorphoses 8.260-546)。